21.-25. augustini toimus Tartu Loodusmaja poolt UNESCO ühendkoolide võrgustiku Läänemere Projekti purjeõppesõit Soome saarestikku, millest oli võimalik osa võtta minul ja õpetaja Karin Sikkalil. Purjeretk algas kogunemisega Tallinna lennusadamas. Järgmisena jagati meid gruppidesse ja purjekatesse. Purjekaid oli neli: Vesta, Aurita, Triton ja Alison. Mina olin koos viie tüdruku ja kahe õpetajaga purjekal Vesta, õpetaja Karin oli purjekal Aurita. Purjekatel oli kõigepealt lühike ohutuse instruktaaž ja seejärel lahkusime purjekatega sadamast. Merel saime proovida purjekat ka ise roolida ja täita logiraamatut. Pärast 7-tunnist purjesõitu jõudsime Soome saarestikku. Ööbisime purjeka kajutis.
Järgmisel hommikul tegime kogu Eesti seltskonnaga tutvumismänge, olime natuke saarestikul ja läksime uuesti merele, et purjetada Suomenlinna saarele. Suomelinna sadamas tutvusime sõpruskoolidega Soomest ja meile tehti saart tutvustav ekskursioon. Tutvustasime soomlastele ka oma purjekaid ning õpetasime ka midagi eestipärast. Meie purjeka tiim õpetas tantsu “Oige ja vasemba”.
Reedel sõitsime ühe praamiga Helsingisse ja sealt teise praamiga Harakka saarele. Saarel oli väike loodusmatk, järgmisena jagati meid töötubadeks gruppidesse. Töötoas sain teada mikroplasti kohta Läänemeres ning vaatasime ja püüdsime ise planktoneid. Pärast töötube oli väike grill ja sõitsime praamiga tagasi Helsingisse ja Suomelinna. Sellel õhtul oli meil ka väike saunaõhtu ja pärast seda läksime Vesta tiimiga saart ja kindlust avastama.
Laupäeval pidime alustama sõitu Tallinna poole, aga kuna ilm oli kehv, jäime ikkagi Suomelinna. Kuna plaan muutus, saime tegeleda geocachinguga saarel, tuulelohe ehitamisega, takistusrajaga ja meil oli võimalus käia ka Suomenlinna kindluses olevas muuseumis.
Pühapäeva hommikul hakkasime sõitma Tallinna sadama poole. Kuna tuul oli tugev ja lained kõrged, pritsis kogu aeg vett kajutisse. Kajutis oli võimalik olla ainult pikali muidu jäi merehaigeks. Vesta purjekas jõudis kohale kõige varem, jätsin hüvasti purjeka kaaslastega ning hakkasime koos kahe teise Pärnu tüdrukuga Pärnusse sõitma. Teepeal väikest tanklapeatust tehes oli päris veider, sest pärast tervet päeva merel loksumist oli selline tunne, et ka tankla loksub ja kõndida oli natuke veider.
Ma olen tänulik, et mul oli võimalus osaleda UNESCO ühendkoolide võrgustiku
Läänemere Projekti purjeõppesõidul, kust sain palju uusi teadmisi ja sõpru.
Gerli Anete Vaaro
